Ehituse gasellid: klientide rahulolu on tähtis

Äripäeva tänavuses kiirelt kasvavate ettevõtete ehk gasellide edetabelis paistavad ehitusvaldkonna ettevõtted üsna eredalt silma, kirjutab Äripäeva 8. aprilli erileht Ehitus. Seda tõestab mitte üksnes fakt, et terviktabeli üldvõitja on ehitusettevõte – Ida-Virumaal tegutsev täisühing Riivas platseerus tervelt 1105 firma seast esimeseks - vaid ka paljud teised ehitusettevõtted on ajavahemikus 2011–2013, mille andmete põhjal edetabel koostati, näidanud kiiret kasvu.

Tabeli üldvõitja on oma edu Äripäeva vahendusel selgitanud ning selle võiks kokku võtta sõnadega: hoolikas klientide valik, keskendumine õigetele ehitusobjektidele ning väljaminekute optimeerimine. Mitmed tabelis järgnevad ettevõtted sõnastavad oma edulugusid sarnaselt, ent igalühel neist on ka oma eripärad.

Venso Ehitus - klientide rahulolule suunatud

Ettevõtte turuosa suurendamisel peab Toodo oma kogemuse põhjal kõige olulisemaks uute ja olemasolevate klientide ja koostööpartneritega suhete loomist ning nende hoidmist. „Tuleb võita usaldust ning seda mitte kuritarvitada. Ikka tuleb ette ootamatusi, kuid oluline on leida kiire lahendus ning selgitada tööde käiku. Kliendid ei pruugi olla ehitusvaldkonnaga nii tuttavad, kuid sellegi poolest soovivad olla informeeritud, milliseid töid ja kuidas tehakse,” põhjendab ta hea suhtlemise olulisust, lisades sellele loomulikult ka kiire ja kvaliteetse töö tähtsuse.

Soovitakse Soomest tagasi tulla.

Toodo ütleb, et meeskonna valikul, mis viimastel aastatel on ettevõttes suurenenud, ollakse kriitilised, kuid samas hinnatakse inimesi, kes on suure töötahtega ning motiveeritud. „Meie kollektiivi on alati olnud oodatud „kuldsete kätega töömehed/töönaised“, seda isegi perioodil kui suudame oma olemasoleva kollektiiviga töömahu täita. Oma kollektiivi suhtume austusega ning hoiame neid.”

Toodo tunnistab, et ettevõttes on tööjõu suhtes olnud küll erinevaid hetki, ent häid töömehi on osatud hoida. „Ausalt öeldes, ei oska isegi arvata, millest see sõltub, kuid siiani pole tööjõu puudumise tõttu ükski objekt vastu võtmata jäänud. Töökuulutusi lisades oleme täheldanud ka, et tegelikult on väga palju oskustöölisi Soomes, kes väga tahaksid Eestisse tagasi tulla ja lausa igapäevaselt lehitsevad tööpakkumisi. Selle üle on mul isiklikult väga hea meel,” rõõmustab Toodo.

Toodo ütleb veel, et kuna Vaskor Ehitusel on tööd hetkel väga palju, siis turu olukord on ettevõtte jaoks soodne, kuid piisavalt väljakutsuv. „Ehitusfirmasid on rohkelt ning neid tuleb üha juurde.”

 

Harupex eelistab otselepinguid

Tabeli kaheksas, Harupex OÜ tegevjuht Toomas Mere ütleb, et kuna eelmistel aastatel olid ehitusmahud kasvavas trendis, pole tema jaoks kasv väga üllatav. „Meie ettevõtte põhitegevusala on erinevate äripindade väljaehitamine nii rajatavates kui kui laiendavates kaubanduskeskustes ja büroohoonetes, ilmselt sealt on märgatud meie kvaliteeti ning soovitatud meid ka teistele.”

Edu hoidmiseks tuleb Mere sõnul oma taset hoida, mitte teha järeleandmisi kvaliteedis ja ka pidada kinni antud lubadustest. „Harupex üritab teha tellijaga otselepinguid ning me eriti ei torma suurte ehitusfirmade juurde allhanketöö saamiseks. Allhanked annavad küll mahtu ja käivet, kuid selles, kas sellega ka lõpuks tulu teenitakse, ei saa alati kindel olla. Seega on meil välja kujunenud oma nišš - tellijad teavad, mida me suudame pakkuda ja teeme oma tööd nii hästi kui võimalik,” on Mere kindel.

Ei alapakkumistele

„Käibekasvu taga võib näha ka asjaolu, et me ei osale alapakkumiste tegemisel. Kui klient tahab korralikku kvaliteeti ja ka garantiid, siis seda ei ole võimalik kõige odavama hinnaga pakkuda. Õnneks meie kliendid on sellest ka aja jooksul aru saanud ning hinnasurvet nende poolt väga ei tule.”

Sama mudel töötab tema sõnul ka tööjõuga – alampakkumise tõttu saad maksta vaid alampalka ja võimalikud probleemid on sisse programmeeritud. „Alampalga eest ei saa head ehitusmeest, nii pead töötama „soss-seppadega“ ning nii see halb tulemus ka tekib. Ehitustööde kvaliteedil on kõige suurem osa professionaalsel ehitustöölisel, kes teab kuidas materjalidega ringi käia, neid kasutada ja lõpuks kena tulemus luua.”

Mere ütleb, et klientide nõudmised on kõrged ja samas on ta oma töötajatega nende täitmisel väga rahul. „Meil ettevõttes on tublid inimesed ja mul on nende üle hea meel. Samas on meil aastate jooksul välja kujunenud koostöö korrektsete alltöövõtjatega, meie saame arvestada nendega ja samas nemad meiega.”

Universaalsed kinnisvaraarendajad osaühingust Villare

Tartust pärit Villaares hoitakse häid töömehi ning investeeritakse firmasse. Tabelis 20. kohal paikneva ettevõtte juhatuse liikmed Imre Soosaar ning Reiko Kallion märgivad, et ettevõte on ehitusturul olnud aktiivne aastast 2005 ning selle aja jooksul on esinenud nii paremaid kui halvemaid aegu, kuid areng on toimunud pidevalt tõusvas joones. Ettevõttes on julgust võtta riske, tunnetada ja ennetada raskusi ning samas pole kaotatud usku paremasse homsesse. „Meie viimaste aastate kasvu taga on olnud kinnisvarasektori elavnemine ja kinnisvara arendamine. Majanduslanguse perioodil, kui ehitusturu aktiivsus oli madal, eriti kinnisvaraarenduses, aitasid raske aja üle elada riikliku sektori hanked,” ütleb Imre Soosaar.

„Turuosa võitmiseks tuleb hoida hind madal ja kvaliteet kõrge. Ei saa kasumi teenimise eesmärgil hinnapakkumisele ulmelisi juhtimiskulusid juurde lisada. Riiklikus sektoris loeb kõige rohkem hind,” lisab Reiko Kallion, kui küsida, kuidas ettevõttel on õnnestunud turuosa juurde võita. Villaare juhatuse liikmed selgitavad, et tellija silmis oled sa austusväärne tegija kui pead kinni tähtaegadest, oled pidevalt kättesaadav ja aldis probleeme arutama, nende tekkimisel ning muudes ettenägematutes olukordades oled valmis võtma vastutust ja reageerid koostöövalmilt ning loomulikult vastutad kehtival garantiiajal vajalike vaegtööde eest.

„Villaare on teinud ka ehitusobjekte, mis ei tooda soovitud kasumit – teeme tööd nii öelda töö enda pärast. Seda eelkõige selleks, et saada suuremat käivet ning referentsi teostatud töödest. Oluline on mitte lasta tekitada maksuvõlga ja olla korrektne maksumaksja,” lisab Imre Soosaar edu jaoks olulisi aspekte. „Hoida juhtimiskulud madalad ning investeerida firma arengusse – soetada õiged tööriistad, sõiduvahendid ja muu vajalik.”

Tema sõnul on käibekasvule kaasa aidanud lisaks riiklikele ehitusobjektide hangetele ka kinnisvaraarendus. „Oleme osalenud järjest suurematel ehitushangetel. Selleks, et täita ette antud hanketingimusi suurematel hangetel, oleme teinud teiste firmadega koostöös ühispakkumisi.”

Töötajatele soodustusi

Kui uurida, kuidas Villaare on toime tulnud kasvava kvaliteetse tööjõu defitsiidiga, vastavad mehed ausalt. „Tööjõupuudus, eelkõige spetsialistide puudus, kummitab ka Villaare OÜ-d. Raske on leida kõrgharidusega spetsialisti, kel on töökogemus ning kes mõtleks ka ise jõuliselt kaasa,” ütleb Soosaar.

Villaares on tööjõu osas rakendatud sarnast mudelit, mida kasutavad ka paljud teised pikemale perspektiivile ja arengule suunatud firmad: on püütud leida häid spetsialiste otse ülikoolide lõpukursustelt, pakkudes neile praktikaavõimalusi ning hiljem koolitada neid enda vajadustele vastavalt välja. „Töötaja vajab peale töötasu ka tunnustust ja head töökollektiivi. Oleme püüdnud hoida töötajaid, pakkudes neile lisagarantiisid ja boonuseid – võimalust isapuhkuseks lapse sünni puhul, koolitusi firma kulul, jõulupreemiat ja muud taolist.” Veel märgib Soosaar, et tähtsal kohal on ka firma kollektiivsed koosviibimised paar korda aastas - saunapeod, suvepäevad, jõulupeod. „Nendel koosviibimistel suheldakse vabamalt, tunnustatakse parimaid. Eelmisel aastal korraldasime esimest korda jõulupeo töötajate lastele, kuhu võis tulla kogu perega, et väärtustada perekesksust.”

Ehitusmaastiku üldseis on praegu Eestis Villaare meeste hinnangul üsna pingeline. Konkurents ehitusettevõtete vahel on karm ja keeruline. „Selleks, et läbi lüüa ja ellu jääda tuleb teha tõsist tööd ehituseelarvetega, need tuleb põhjalikult läbi töötada ning otsida lahendusi kokkuhoiuks ja tööde efektiivsuse kasvuks, siis suudad olla konkurentsis ning võib olla teenida ka väikest kasumit. Loodame, et ehitusturg paraneb aasta teisel poolel kui tuleb juurde rohkem europrojekte ja lisandub juurde toetusrahasid ning ehitushinnad natuke tõusevad,” loodab Reiko Kallion.